Paaliste sõnul koondati nüüd justkui keskpõrandale kokku, sest valijad väsisid lõputust kemplemisest ja lubadustest, mis ei vormunud tegudeks. Ka migratsioon ning julgeolek olid taustal, kuid Ukraina toetamise küsimuses valitseb parteide seas pigem konsensus. Wildersi puhul jäi kõlama tuttav karm retoorika, kuid radikaalseks ta pole läinud ja ei ole süvenenud kättpidi liitudesse, mis viiks Hollandi Euroopa peavoolust kõrvale.

Kohapeal ollakse siiski mures. „Inimesed ütlesid, et poliitikud ei tegele nende probleemide lahendamisega, vaid omavahelise nääklemisega,“ kirjeldas Paaliste. Seetõttu on valimistulemust mõistlik lugeda märgina, et Euroopa ühes mõjutajariigis eelistatakse taas valitsemisvõimelist, selgitatavat ja teostatavat poliitikat – sõnade asemel tegusid.