Michali sõnul käib surve nii klassikalise sõjalise ohu kui ka hübriidrünnete kaudu alates küberrünnakutest ja desinformatsioonist kuni piirijuhtumiteni, mida ta kirjeldas kui reaalseid intsidente, mis puudutavad kogu NATOt. Tippkohtumise üks praktiline siht oli arutada, kuidas ühiselt parandada õhuseiret ja võimekust ning kuidas panna Euroopa Liitu tervikuna rohkem õlga alla panema idatiiva kindlustamiseks.

Olulise teljena kerkisid esile ka ELi eelarveläbirääkimised ja kaitseraha kasvatamine: Michali sõnul on tulevases eelarveprojektis kaitsele suunatav summa “kordades rohkem” kui varem, mis peaks looma ruumi nii idapiiri kaitsele kui ka militaarsele mobiilsusele ja taristuühenduste kindlustamisele. Ukraina-teemal rääkis peaminister, et võimalik tulevane julgeolekuarhitektuur algab “Ukraina enda tugevast armeest”, millele lisandub tahtekoalitsiooni roll ning kolmanda komponendina Ameerika Ühendriikide selge tagatis rahu hoidmisel, kui Venemaa kokkuleppeid ei pea.