Lisaks energiapoliitilistele vaidlustele oli arutelu all Euroopa kaitsepoliitika, mis on saanud uueks normaalsuseks pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas. Ojamets rõhutas, et teemade keskmes on kas otseselt või kaudselt Ukraina ja arutelu selle üle, kas riik võiks alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Siin seisab teel ees taas Ungari, mille peaminister Viktor Orbán tugineb kodumaisele referendumile, kus väidetavalt 95% ungarlastest on Ukraina liitumise vastu. Ühtsuse puudumine seab küsimärgi alla kogu liitumisprotsessi edasise tempo.

Ülemkogul ei jäetud käsitlemata ka USA ja Euroopa Liidu kaubandussuhteid, millele on lisapingeid toonud Donald Trumpi naasemine Valgesse Majja. Ojamets vahendas Euroopa diplomaatide hinnanguid, mille kohaselt püütakse leida kaubanduses tasakaalu, mis ei provotseeriks USA-d võtma vastu vastulööke NATO ja kaitsekoostöö valdkonnas. Huvitava ideena kõlas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanek luua uus organ, mis võiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alternatiivina lahendada kaubandusvaidlusi, viidates WTO senisele vähesele tõhususele.

„Kogu ülemkogu on muutunud justkui pidevaks julgeolekufoorumiks, kus iga teema haakub kas otseselt või kaudselt Ukraina ja Venemaa tegevusega. See kaheksateistkümnes sanktsioonide pakett pole viimane.“ kirjeldas Ojamets üldist meeleolu Brüsselis.