Tarandi hinnangul tuleneb tüli juur põhiseaduse ja seaduste tõlgendusruumist. President „esindab Eestit rahvusvahelises suhtluses“, kuid mida see täpselt tähendab – kas kindlate jutupunktide ettelugemist või ka poliitiliste hinnangute andmist? „Põhiseadus võimaldabki tõlgendust, suuremat õigusselgus siit kahjuks ei tule.“ ütles Tarand.

Saates puudutati ka presidendi rolli laiemalt ning lähenevaid valimisi. Tarandi sõnul on Eesti liikunud teadlikult poliitikutest presidentidelt „tublide ametnike“ suunas, kuid ühiskond ootab samal ajal tugevat tasakaalustavat häält sisepoliitikas. „Presidendil peaks praegu olema rohkem sisepoliitilist rolli, sest rahulolematust on igas valdkonnas.“ märkis ta. Euroopa riikidega võrreldes on Eesti presidendi volitused napid, mistõttu ootuste ja tegeliku rolli vahe tekitabki pingeid – eriti ajal, mil välispoliitika ja Euroopa julgeolek on igapäevane ellujäämisküsimus.