Martin Rogeri sõnul on sõda paraku laiem kui Iraani territoorium, täna me oleme näinud, et droonid on juba jõudnud ka ELi liikmesriikide lähedale. ”Loomulikult on meie eesmärk, et see konflikt ei laieneks kaugemale,” tõdes ta. ”Aga nendest ohtudest tuleb teadlik olla. Samuti tuleb olla teadlik, milline on selle laiem majanduslik mõju, milline võib olla migratsiooni mõju meile, Euroopale. Neid riske võib olla päris palju.”

Hispaania on olnud konflikti suhtes väga kriitiline. Kui ühtset poliitikat EL üldse Lähis-Ida osas ajab?

”Mis on positiivne, et üle pika aja me suutsime kokku saada ka 27 ELi liikmesriigi ühisavalduse. See oli pühapäeval,” rääkis Martin Roger. ”Ei saa varjata, et see võttis natukene aega, tööd ja vaeva. Aga see ühisavaldus on meil olemas.”

Rogeri sõnul käsitleb avaldus, millisena Euroopa näeb ohte, mis Iraanist tulevad – tuumaprogrammi, raketitehnoloogiat, repressioone. Selles on EL tema väitel üsna üksmeelel. ”Jah, on olemas erinevaid nüansse. Osad riigid rõhutavad Iraani ohtu, teised rõhutavad pingeid, et vaja on deskaleerida, pingeid maandada ja naasta läbirääkimiste laua taha. Selles osas on ELi riikidel erinevusi,” lisas ta. ”Ma ei varja, et Lähis-Ida poliitika ongi olnud üks selline keeruline valdkond, kus on olnud raske saada ELis ühist hoiakut. Aga sel korral me seda teatud raamides suutsime.”

Kuula pikemalt: