Keskmine pakendijäätmete üldkogus elaniku kohta ELis on 178 kilo, Eestis oli see 155 kilo.

Andmed pärinevad aastast 2020, mitmed riigid on välja käinud juba ka oma 2021. aasta tulemused – Eestil õnnestus aastaga numbrit 5 kilo võrra vähemaks saada. Samas on nii paljudes riikides prügikogus elaniku kohta kasvanud, et Euroopa keskmine on hetkel rekordiline 188 kilo prügi inimese kohta.

Kuku raadio uuris, kuidas võivad Eurooa Parlamendi valimised muuta olukorda kliimaküsimustes. Paljudes riikides on rohepööret mitte pooldavad parteid samas üha suuremat toetust, kui see väljendub ka suvel valimistulemustes, siis kas hetkel vastu võetud otsused võivad muutuda?

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela sõnul ei saa riigis juba võetud kohustustest nii kergelt loobuda. ”Väga raske on näha, et nendes asjades, milles juba on kokku lepitud, tagasi pöördutakse,” nentis ta. ”See argument, et kui me midagi ei tee, see läheb meile vähem maksma – meil ei ole tegelikult sellist valikut, kui me vaatame, mis maailmas toimub. Euroopas soojeneb kliima veel kaks korda rohkem kui globaalselt.”

Loonela tõi näitena Hispaania ja Itaalia, kus ilmaennustus näitas 50 kraadi sooja. ”Me ei ole enam positsioonis, kus me ütleme, et me enam midagi ei tee ja vaatame mis edasi saab,” tõdes Loonela. ”See kui me ise plaanime, võtame valdkond valdkonna haaval, mõtleme, mis seal ära tuleb teha, paneme paika, meie ettevõtlus ja tööstus saavad sellega harjuda ja plaane seada – see on meile odavam võrreldes sellega kui nende tagajärgedega silmitsi seista: tormikahjud, põuad, kuumalained ja nii edasi.”

Kuula lähemalt: