Eesti jaoks on Kaarma sõnul üks olulisemaid suundi kvantturvalisus, eriti postkvantkrüptograafia ja kvantside. Kui piisavalt võimas kvantarvuti kord valmib, võib see muuta haavatavaks osa tänastest krüptolahendustest. „Prognoosid on viiest kuni kolmekümne aastani, millal see päriselt juhtuda võiks,“ ütles ta. See ei tähenda tema sõnul, et oht oleks homme käes, kuid ettevalmistusega tuleb alustada enne, kui niinimetatud Q-day kätte jõuab. Kaarma rõhutas, et Eesti tugevus on kübervaldkond ja tarkvara, samal ajal kui lähinaaber Soome on juba ehitanud tugevat kvanttehnoloogia tööstust kvantarvutite ja nende komponentide ümber. Eesti realistlik võimalus ei pruugi olla kogu väärtusahela vallutamine, vaid tarkvara, elektroonikakomponentide, mõõtmiste ja nišilahenduste pakkumine Euroopa kvantökosüsteemile.

Kaitsevaldkonnas ei räägi Kaarma niivõrd eraldi „kvantrelvadest“, vaid sellest, et kvanttehnoloogiad võivad muuta olemasolevaid süsteeme täpsemaks, turvalisemaks ja võimekamaks. Näiteks võivad kvantmõõtmised aidata paremini navigeerida olukorras, kus GPS ei tööta või seda segatakse, samuti võib kvantarvutus kiirendada uute materjalide väljatöötamist. Kaarma sõnul on see siiski pikk mäng: Soome sihib 2035. aastaks mitme miljardi euro suurust kvantisektorit ja kümneid tuhandeid töökohti, Eesti aga alles ehitab oma oskustepagasit. Metrosert on selleks käivitanud kvanthäkatoni, kus ettevõtete IT-meeskonnad saavad koos kvantoskustega tudengitega katsetada päris probleemide lahendamist kvantarvutil. „Kindlasti on meil veel suur pikk tee minna,“ võttis Kaarma Eesti seisu kokku.