Kunnase sõnul ei käsitleta Soomes Venemaa võimalikku rünnakut tingimata ainult piiririikide probleemina ning Karise sõnum oli tema hinnangul pigem see, et ohupilt puudutab kogu Euroopat, mitte üksnes Eestit, Soomet või teisi Venemaa naabreid. Soome varasema Venemaa suunalise poliitika kohta tõi Kunnas näiteks Fortumi investeeringud Venemaale pärast 2014. aastat ning Rosatomiga alustatud tuumajaamaprojekti. Need otsused viitasid tema hinnangul soovmõtlemisele, millele president Alexander Stubb on hiljem kaudselt osutanud, kui on öelnud, et Soome suhtus Venemaasse enne 2022. aastat liiga pehmelt.

Kunnase hinnangul on Stubbi tõus rahvusvaheliselt nähtavaks liidriks suuresti tema isikliku aktiivsuse, kogemuse ja tausta tulemus. „Stubbil oli see selge liin, et võtame, oleme nii aktiivsed kui võimalik.” märkis ta, võrreldes Soome joont Rootsi ettevaatlikuma hoiakuga. Kunnase sõnul aitab Stubbi ka tema isiklik kogemus Ameerikas, hea inglise keel ning oskus orienteeruda Donald Trumpi poliitilises maailmas. Samal ajal on Soome sisepoliitiline taust keerulisem: majanduse nõrkus, kasvav tööpuudus ja sotsiaaltoetuste kärped mõjutavad eelkõige nõrgemas positsioonis inimesi, samas kui presidendi usaldus on Soomes traditsiooniliselt valitsusest kõrgem.