Samas ei saa välistada, et teatud punktis võib sündida vaherahu – mitte rahu. „See võiks toimuda näiteks kokkulepitud kontaktjoonel, kus ajutiselt relvad vaikivad,“ ütleb Tüür, tuues võrdluseks külmutatud konfliktid Gruusias ja Mägi-Karabahhis. Venemaa positsioon ei ole muutunud: nad nõuavad nelja oblasti liitmist, Ukraina riigikorra vahetust ja NATO-st loobumist. Ukraina omalt poolt ei ole valmis kompromissiks. Kõnelused käivad seega kolmanda osapoole – eeskätt USA – soovil ja eesmärk on pigem Trumpi kampaaniale sobiv tulemus.

Euroopa roll on Tüüri hinnangul olulisim majanduslike sanktsioonide kaudu. Euroopa Liidu 18. sanktsioonide pakett ja selle kumulatiivne mõju hakkavad Venemaa majandust tasapisi murendama. „See ei mõju paugupealt, aga kiht kihi haaval,“ selgitab Tüür. Vene riik ei suuda enam varustada isegi oma toidutööstust seemnekartuliga ega realiseerida sütt, sest turg on kokku kuivanud.