Koorti hinnangul ei ole suurte luureasutuste vaheline infovahetus Euroopas enamasti halb, kuid süsteem on fragmenteeritud ja sõltub kahepoolsetest suhetest. “Luureasutused on treenitud infot koguma, mitte infot jagama — ja nad jagavad seda vaid siis, kui saavad ise kasu.” ütles ta, rõhutades, et võrreldes politseiinfo liikumisega on luureinfo liikumine endiselt aeglasem ning poliitiliselt tundlikum. Just selles kontekstis soovib von der Leyen tugevdada võimet jälgida hübriidohte ja tagada, et oluline info jõuaks õigel ajal otsustajateni.

Samas hoiatas Koort, et uue büroo loomine võib kaasa tuua dubleerimist ja lisakulusid. “Riikide luure- ja vastuluureasutused peaksid hakkama infot saatma kahte kohta, mis tähendab kallimat süsteemi ja raskemat kontrolli infolekete üle” märkis ta. Tema sõnul võib otsuse taga olla ka institutsioonidevaheline jõukatsumine, kuid pikemas perspektiivis tuleb arvestada nii tehisaru kasutuse kasvuga luureanalüüsis kui ka sellega, et kriiside ajastul ei pruugi Euroopa enam jätkata samal moel kui varem.