laupäev3. detsember 2022

KESKPÄEVATUND ⟩ Kas Eestil on üldse presidenti vaja?

15. august 2021
Raadio Kuku

14. augusti «Keskpäevatund» salvestati seekord Arvamusfestivali raames Paides. Saadet, kus eelkõige keskenduti presidendivalimistele, vedasid Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Madis Kimmel. Üheks keskseks küsimuseks oli, kas Eestil on enam presidenti üldse vaja.

«Presidendi roll on nii ülemüstifitseeritud, kui üldse olla saab,» tõdes Marek Strandberg ning leidis, et kui küsida inimestelt, kui palju on presidendi olemasolu või tema puudumine kellegi igapäevaelu mõjutanud, siis vastus on üsna vähe.

Strandberg jätkas: «Kogu see trall, hiilimine, salatsemine - kord ütlemine, et «täna ma presidendiks ei kandideeri» nagu ütles Jüri Ratas, jättes endale lahti kõik ülejäänud teed - see kõik viitab sellele, et presidendi institutsioonil on aina vähem ja vähem rolli. Ühtpidi tekivad meil poliitilised diskussioonid, kas me peaks presidenti otse valima. Aga oluline on ka teine diskussioon: äkki pole meil seda imelikku moodustist, kõrget riigikogu ametnikku, kelle paika paneb riigikogu ja võib-olla veidi suurem valimiskogu, üldse vaja. Mõtle, kui rahulik oleks, kui teda ei oleks.»

Madis Kimmel rõhutas, et presidendi institutsiooni täidab inimene, kes sinna valitakse. «Mina päris nii ei vaata, et pole üldse tarvis. Kindlasti pole endiste presidentide ja ka praeguse presidendi teened väikesed selle ees, et Eesti on rahvusvahelisel tasandil end näidanud - pääsenud NATOsse, ELi, julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Nendes protsessides on presidendid mänginud suurt rolli hoolimata sellest, et neil pole suurt võimu Eestis ja on rohkem sümbolväärtusega. Ma arvan, et nii institutsioonina kui persoonina on Eesti Vabariigi president oluline.»

Priit Hõbemägi seisukoht oli Kimmeli ja Strandbergi vahel. «Ma arvan, et enam ei ole vaja. President Lennart Meri oli väga oluline sel ajal, kui Eesti tõstatas enda ette suured rahvusvahelised ambitsioonid. Ja selleks, et Eesti saaks ühineda NATOga, oli president Meril oluline roll. President Rüütlil oli oluline roll, et Eesti saaks ühineda ELiga ilma, et sellest sünniks siseriiklikult suurt jama. See on tema üks kõige suurem teene. President Ilvese puhul võiks öelda, et tema aitas Eesti kui digiriigi kuvandi tekkele ning viis selle laiali,» leidis Hõbemägi.

«Pärast seda, juba president Ilvese teisel ametiajal, ei olnud tal enam midagi mõistlikku öelda. Ta ei saanud lisada midagi olulist sellele, mida oli juba öelnud. Kui me räägime president Kaljulaidist, siis siin ma juba ütleksin: tore, et meil on president, aga mis siis?» lisas ta.

15. august 2021
Raadio Kuku