Kõigepealt võeti ette riigikogu jagatavad katuserahad. «Katuseraha jagamine on riigikogulastele huvitav ja põnev tegevus, kus nad saavad isiklikku initsiatiivi üles näidata ja igaüks suunata umbes 30 000 eurot sinna, kuhu ise tahab. Öeldakse, et inimesed kulutavad kaupluses hea lihatüki otsimiseks palju rohkem aega ja mõttevaeva, kui suure investeeringu tegemiseks börsil. Ehk me kulutame oma tähelepanu väikestele asjadele. Selle asemel, et arutada riigieelarvet kui tervikut, hakkame me kohe rääkima sellest, kuidas iga saadik sai 30 000 eurot hakkama panna,» tõdes Hõbemägi.

Strandberg leidis, et katuserahade jagamise protsess annab meile väga olulise signaali. «Jutt, et riigieelarve koostamise protsessi ei saa teha läbipaistvaks, kuna see on nii keeruline, on täielik hülgemöla. Kui me vaatame seda osa riigieelarvest, mille nimi on katuseraha, siis sellega on kõik väga lihtne: kes, kuhu ja kui palju. Ja täpselt samal moel oleks igal kodanikul ja igal riigikogu liikmel, üldse kõigil inimestel hea lugeda ka riigieelarvet. Mis raha kuhu läheb, millal ja mis asja eest ja nii edasi. Riigikogu on veelkord katuserahade jagamise mudelit näidates kinnitanud, et seda saab teha. Ja ainuke küsimus on: miks pagana pärast ülejäänud riigieelarve on keerukam kui mistahes ristsõna. Teid hüpnotiseeritakse ära: see on see tekkepõhine värk ja seda ei saagi teistmoodi esitada. Saab ikka küll!» väitis Strandberg.

Kuula täispikka saadet SIIN: