Konkreetsest raamistikust tõi minister välja, et 2035. aasta heitkoguste vähendamise siht seatakse vahemikku ligikaudu 66–72,5% ning 2040. aasta kursi puhul on Eestile võtmeküsimus paindlikkus sektorite sees ja vahel – seal teha rohkem, kus on valmidus, ning jätta ajapikendust neile, kus muutus võtab kauem. „Üheksakümmend protsenti vähem heiteid on reaalne eesmärk,” lisas Sutt, kuid tingimusel, et olemas on paindlikkus, rahastus ja küpsevad tehnoloogiad.

Sutt rõhutas ka Euroopa globaalse eestvedaja rolli, sest Euroopa Liit on oma heiteid oluliselt vähendanud, nüüd tuleb nõudlik olla ka teiste suurte majanduspiirkondade suhtes. Aruteludes kõlas ka tuumaenergia roll puhta energiana ning sõnum, et edu saadab riike, kes suudavad kiiremini liikuda nii õigusloomes kui investeeringutes. Väikeriikidele tähendab see vajadust heade projektide ja liitlaste järele, et rahastus paremini tööle panna.

Kuula intervjuud juba KUKU raadiost