Tehislikult tekitatud tekstide voog on tema sõnul juba umbes pool kogu internetti tulevatest tekstidest. ”Tavaline inimene ei tee enam vahet, mis on see kvaliteetne, faktikontrollitud, tasakaalustatud, inimese käe järgi sätitud,ülevaadatud sisu ja mis on siis pahade kavatsustega loodud, kahjustama loodud, kurjal eesmärgil loodud tekst,” tõdes Väino Koorberg.

Koorbergi väitel kaob paljudel inimestel ära võimalus raha teenida, et masin teeb selle töö ära. ”Mitte sellepärast, et need inimesed oleksid kuidagi halvemad või keskpärasemad. Masin teeb odavamalt,” kirjeldas ta. ”Selgub, et meil ei ole vaja romaanivõistluse tasemel kultuuri luua, sest meile sobib ka keskpärane. Masin toodabki sellist keskpärast värki ja selgub, et väga okei on.”

Euroopa Liit liigub tehisaru teemal korraga kahes suunas. ”Ühtpidi tahetakse leevendada kõikvõimalikke regulatsioone, et mitte selles tehisaru võidujooksus maha jääda,” rääkis Koorberg. ”Teistpidi teab EL, et kui ta kogu loomesektori oma eelarve peale paneb ehk ühel hetkel tuleb hakata palgal pidama kirjanikke, maalijaid, näitlejaid ja võibolla ka ajakirjanikke, siis me ei jõua väga kaugele. EL püüab seda tasakaalu siin vahel otsida, aga mulle tundub, et ta teeb seda väga abitul moel.”

Pikemad kokkuvõtted meedia-aastast ja ennustused 2026 aastaks:

Euroopa raadiotevõrgustiku kokkuvõtte meediavabadusest Euroopas on leitav siin.

Milline on Euroopas pressivabaduse seis? Ühe vastuse sellele küsimusele annab ka pressivabaduse indeks, eelmise aasta andmetel tehtud kaart on siin: