Must rõhutas, et Läti ühiskonnas ei paista Ukraina suhtes üldine hoiak droonijuhtumite tõttu muutunud olevat. Kuigi kõlab arvamusi, et Ukraina peaks midagi tegema, et droonid Lätti ei jõuaks, nähakse süüdlasena ikkagi eelkõige Venemaad ja signaalide segamist. Droonioht on aga muutunud sisepoliitiliseks teemaks, sest Läti valitsuse lagunemisel mängis Musta hinnangul rolli ka kaitseministri ümber tekkinud surve. „Tema on see, kes ei ole piisavalt Ukraina kogemust üle võtnud ja ei ole teinud neid otsuseid,“ kirjeldas Must meedias kõlanud etteheiteid kaitseministrile.

Ohuteavituste puhul on Läti peamine küsimus, kuidas eristada otsest ja kaudset ohtu ning kui sageli inimesi hoiatada. Musta sõnul on teavitused piirkondlikud, Riias ta drooniteateid saanud ei ole, kuid Latgale ja Põhja-Läti elanikud on neid saanud korduvalt. „Seda alles mõeldakse ja üritatakse aru saada, kuidas neid peaks saatma ja kas neid peaks kategoriseerima,“ ütles ta. Tema hinnangul on Läti viimase aasta-paari jooksul muutunud telefoniteavituste saatmisel väga aktiivseks ka tormide ja tugevate vihmasadude puhul, mistõttu võib tekkida oht, et süsteem muutub inimeste jaoks liigseks müraks.