Kriisi üks lähtekoht oli kaitseministri tagasiastumine ja vaidlus selle üle, kas Läti kaitsejuhtimine on olnud piisav olukorras, kus droonioht Venemaa piiri lähedal on kasvanud. Spolītise sõnul tõi peaminister esile, et Ida-Läti ehk Latgale elanikud elavad ohus ning Kaitseministeeriumi tegevusetus on tekitanud tõsiseid küsimusi. Lisaks on ministeeriumis viimase pooleteise aasta jooksul toimunud suur ametnike vahetus ning Läti ei ole suutnud Ukraina kogemust droonitõrjes piisavalt tulemuslikult kasutada. Progressiivide võimalust valitsust juhtida pidas Spolītis väga väikeseks, alla viie protsendi, sest rahulolematus nendega on tekkinud nii koalitsioonipartnerite kui ka opositsiooni seas.

Teine poliitiline pommuudis puudutab põllumajandusministri kinnipidamist, mis on Spolītise sõnul seotud Läti riigimetsadega. Ta märkis, et juhtumi taust ulatub Covidi aega, mil riigi raha anti miljonite kaupa riigimetsadele ilma piisava järelevalveta. „Täpselt öelda, kus siis oli seadusrikkumisi, kui suurel määral, meil tuleb ära oodata nii seda raportit, pressikonverentsi riigikontrolli poolt ja lisaks sellele korruptsioonitõrjebüroo ja prokuratuuri pressikonverentsi,“ ütles Spolītis. Tema hinnangul on Läti parteimaastik enne valimisi väga ebastabiilne: populaarseim erakond jääb küsitlustes alla kümne protsendi ning tegelikult on suurim „partei“ endiselt otsustamata valija.