Mihkelsoni hinnangul on Iraanis toimuv seekord teistsugune kui varasemad rahutused. „See ei ole enam tavaline mäss – see on revolutsiooni mõõtmetes sündmus,“ ütles ta, rõhutades, et protestid hõlmavad kogu riiki ning režiim püüab neid maha suruda jõhkrate meetoditega. Euroopa jaoks tähendab see vajadust otsustavama tegutsemise järele. Pelgalt mure väljendamisest seekord ei piisa ning kõne all on diplomaatiliste suhete piiramine ja Iraani revolutsioonilise kaardiväe tunnistamine terroriorganisatsiooniks. Samas nentis Mihkelson, et sõjalist jõudu Euroopal napib ning reaalselt saavad jõudu rakendada vaid USA ja Iisrael.

Rääkides Euroopat lähemalt puudutavatel teemadel, jõuame Gröönimaa ja Donald Trumpi üha otsesema huvi juurde selle strateegilise piirkonna vastu. Mihkelsoni sõnul puudutab see otseselt NATO ühtsust ja Euroopa julgeolekut. „Meie jõud on meie liitlasruum,“ rõhutas ta, lisades, et Venemaa ja Hiina üks keskseid eesmärke on lääne kollektiivse kaitsesüsteemi lõhkumine. Euroopa ja USA suhete püsimine ei ole tema hinnangul valik, vaid eksistentsiaalne vajadus – nii Ukraina toetamise kui ka laiema julgeoleku kontekstis.