„Ma siiski ütleks, et Eestil on üsna klaar välispoliitiline joon olnud. Eesti on ikkagi võimekam, kui tema kaal või rahvaarv lubaks.“

Michal rõhutab, et konkurentsivõime ei tule uutest strateegiadokumentidest, vaid praktilistest muudatustest. Lihtsamad reeglid, ühtsem turg ja digilahenduste kiirem kasutuselevõtt on olulised. Tema hinnangul takistavad Euroopa arengut tihti just liikmesriikide enda loodud piirangud, mis kaitsevad kohalikke turge ja pidurdavad innovatsiooni. Eesti näitel toob ta esile e-riigi lahendused, mis võiksid olla inspiratsiooniks kogu Euroopale.

„Mõte on ikkagi võimalikult lihtne, hästi toimiv, ühetaoline turg. Standardiseerimine on arusaadav, aga üle bürokratiseerimine on vale.“ leiab Michal.

Lisaks majandusele on Ülemkogu laual ka julgeolekuteemad – Ukraina, Venemaa ning uued sanktsioonid. Eesti üks konkreetne ettepanek on kehtestada Venemaa sõjas osalenud isikutele eluaegne sisenemiskeeld Schengeni alasse. Michali sõnul on see nii väärtuspõhine kui ka praktiline samm Euroopa sisejulgeoleku tugevdamiseks.

„Need inimesed, kes on aidanud kaasa Ukrainas sõjapidamisele, ei peaks enam mitte kunagi pääsema Euroopa Liitu.“