Euroopa võrdluses tõi Nestor eraldi välja Soome, kus majanduse seis on Eesti jaoks tähtis, sest Soome on üks Eesti peamisi kaubanduspartnereid. Tema sõnul on Soomes olukord mitmes näitajas Eestist kehvem, eriti tööturul, kus töötus on väga kõrge. Samal ajal on töökoha säilitanud inimeste palgakasv olnud tugev, mis on aidanud toetada jaekaubandust. Eesti ettevõtetele on kõige raskem seis Soome kinnisvara ja ehitusega seotud valdkondades. Nestori sõnul on kõige keerulisem olukord Soome kinnisvaraturul. See tähendab, et paljud Eesti ettevõtted, kes müüsid Soome ehitusega seotud kaupu või teenuseid, on pidanud otsima uut äriplaani.

Eesti tööturul peab Nestor üldpilti veel talutavaks, kuid murekohana tõi ta esile noorte töötuse. Tema hinnangul ei saa seda seletada ainult õppimisega, kui inimene on end töötuna arvele võtnud. Teenindussektoris on endiselt töökohti, kuid sinna ei taheta alati minna, sest noorte ootused palgale ja töötingimustele on kasvanud. Teises vanuserühmas, üle 50-aastaste seas, seostab Nestor töökaotuse riski pigem majanduse struktuursete muutustega. Kui inimene on töötanud aastakümneid töötlevas tööstuses, ei ole tal lihtne liikuda kiiresti näiteks IT-sektorisse. Maksupoliitika puhul oli Nestor ettevaatlik toiduainete käibemaksu alandamise suhtes, sest Euroopa Liidu siseturul ei saa kodumaiseid tooteid lihtsalt eraldi soodsamalt maksustada. Tema sõnul võiks mõju tekkida vaid siis, kui leitaks konkreetne tootegrupp, kus kodumaine pakkumine on selgelt ülekaalus.