„Eesti seisab selle eest, et kaheksateistkümnenda sanktsiooni paketiga langetatakse naftahinna lage märkimisväärselt alla poole,“ ütleb Elias-Hindoalla, lisades, et see oleks reaalset mõju avaldav samm. Eesti siiski vetot praegu ei rakenda, kuna hetkeversioonis on see meede veel sees ning peamine küsimus on, kas see säilib ka kompromissvariandis.

Nafta hinnalagi kui võtmetegur Venemaa mõjutamiseks

Elias-Hindoalla rõhutab, et kuigi mõned eelnevad sanktsioonipaketid on olnud pigem „kosmeetilised“, keskendub see pakett kahele strateegilisele valdkonnale: energia ja finantssektor. Nafta hinnalagi, kehtestatud 2022. aasta detsembris, on toonud Venemaa tulude vähenemise ligikaudu 150 miljardi dollari võrra. Selle täiendav alandamine võiks mõju veelgi suurendada. Samuti sisaldab pakett meetmeid, mis takistavad sanktsioonidest mööda hiilimist kolmandate riikide kaudu.

„See meede on juba mõjunud – ja kui me nüüd selle veelgi tugevamaks muudame, võib mõju olla märkimisväärne,“ lisab Elias-Hindoalla. Eesti soovib, et Euroopa Liit näitaks siin globaalset initsiatiivi ja liidrirolli.

Külmutatud varade kasutamine Ukraina ülesehituseks

Elias-Hindoalla osales intervjuu andmise ajal Roomas Ukraina ülesehituse konverentsil, kus üheks Eesti prioriteediks oli küsimus Venemaa külmutatud varade kasutamisest Ukraina heaks. Euroopa Liidus asub suurem osa nendest varadest ning Euroopa juhtroll on võtmetähtsusega. „Euroopal on siin otsustav roll – võtta juhtroll ja teha see poliitiline otsus,“ ütleb ta. Eesti seisukoht on, et neid varasid tuleb aktiivselt kasutada Ukraina toetamiseks.