Juba eelmisel aastal liigitati Ungari rahvusliku indekseerimise järgi esimese Euroopa Liidu riigina mitte enam vabade riikide vaid poolvabade riikide hulka. "See on tõsine ohumäk ka laiemalt," nentis Paet. "Eesmärk ongi survestada praegust Ungari valitsust, kellel on ka absoluutse enamuse toetus Ungari parlamendis, ikkagi korrektiive senises poliitikas tegema. Ja viima õigusloome ja praktikad kooskõlla Euroopa Liidu üldiste normidega, millega Ungari ise on võtnud liitumisel kohtustuse.”

Järgmisest poolaastast saab Ungarist ka Euroopa Liidu eesistuja. Hetkel on seoses sellega olemas ka teoreetiline võimalus, et Viktor Orban hakkab juulist juhtima Euroopa Ülemkogu. Paeti sõnul võib see automaatselt juhtuda, kui riigid ise enne sobivat kandidaati ei leia.

Millised variandid on tal probleeme tekitada kui Orbanile peaks 1. juulil see võimalus kätte jõudma? "Mina leian, et peamine on kuvandi küsimus, praktiliselt saab ülemkogu eesistuja üht-teist pidurdada või üritada päevakorda mitte panna ja teha selliseid asju," kirjeldas Urmas Paet. "Väga liiga suurt mõju sellel isikul ka ei ole. Selles mõttes ei maksa seda olukorda ka kuidagi väga üle dramatiseerida."

Paeti sõnul näeb see lihtsalt kehv välja, kui riik, kellel on probleeme Euroopa Liidu põhialuste ja põhiväärtuste järgimisega, et nüüd sellise riigi juht nüüd jubibki Euroopa Ülemkogu, koosolekuid, kus neid kõige tähtsamaid otsuseid tehakse.

Kuula Ungariga seotud intervjuud lähemalt "Euroopa Podcastist", mis valmib Kuku raadio koosöös Euroopa raadiotevõrgustikuga Euranet Plus: