Panganduse vaates on rohepööre üha enam majanduslik, mitte ideoloogiline küsimus. Vunder Fontana toob välja, et emissioonide vähendamine võib anda ettevõtetele kuni 35-protsendilise kuluvõidu. „Rumalus oleks neid samme mitte teha – kasu on nii keskkonnale kui ka ettevõtte kasumlikkusele,“ ütleb ta. Euroopa suund netonulli poole tähendab, et 2050. aastaks on turul relevantsed vaid need ettevõtted, kes on oma väärtusahela ümber kujundanud. Pangad arvestavad seda juba täna laenude hinnastamises: kõrge kliima- ja üleminekuriskiga tegevused on kallimad või nõuavad selget üleminekuplaani, samas kui investeeringud energiatõhususse, ringmajandusse ja tootmise moderniseerimisse on eelistatud.

Eesti kontekstis on suurim murekoht keskmise suurusega tööstusettevõtted, kus regulatiivne surve pole veel tugev ja ressursse napib. Luminor näeb oma rolli just siin – aidata olemasoleval tööstusel muutuda, mitte pöörata selga „ebamugavatele“ sektoritele. „Me ei välista tööstusi valdkonniti, vaid neid, kes keelduvad üleminekut planeerimast,“ selgitab Fontana. Euroopa kliimariskid – alates üleujutustest kuni muutuvate metsandus- ja põllumajandustingimusteni – sunnivad ettevõtteid niikuinii kohanema. Küsimus on, kas seda tehakse ette planeerides või hilinemise hinnaga.