“Ma arvan, et sellest saab järeldada mitut asja. Esiteks NATO sõjaline pool, käsuliin, töötab kenasti ka praktikas. Väga paljud tänases maailmas küsivad, kas NATO tegelikult toimib. Toimib küll!” lausus Kristen Michal Kuku raadiole. ”Merel on NATO laevad, mis valvavad kriitilist infrastruktuuri ja taevas on NATO lennukid, mis asuvad tööle siis kui vaja. Nad on ka varasemaid droone saatnud, aga igal juhul tehakse otsus alla tulistamiseks iga kord eraldi, sest igas kohas seda teha ei saa.”

Ent mis ikkagi saab Ukraina sõjaga seoses edasi saab? Üha rohkem kõlab Eestis ja Euroopas hääli, et me peame hakkama agressorist Venemaaga läbirääkimisi pidama.

Kristen Michal tõdes, et enne Lähis-Ida sündmusi oli Venemaa seis juba päris paha, ent ilmselt hetkel maailma energiaturgudel toimuv annab neile hapnikku peale, mis ei ole tegelikult hea. ”Mis tähendab seda, et survet tuleb hoida, sanktsioone tuleb hoida. Ja pärast seda on võimalik, et kui jõutakse rääkimiseni, siis nendel tingimustel, mida Ukraina tahab. Mitte teistel tingimustel,” sõnas peaminister.

Ta lisas, et pärast seda kui Viktor Orban Euroopa laua tagant lahkus, saabki 90 miljardine laen Ukrainale antud. Ja nii on Ukraina mitmeks aastaks väga heas positsioonis, et Venemaad survestada. ”Seda on ka näha, et Venemaal on meeleolu süngemaks muutnud,” kommenteeris Michal.

Tema sõnul tuleb diktaatorist hapnik välja pigistada ja rääkida jõupositsioonilt, millised on sõnumid. Seda saab Ukraina erinevate protsesside käigus teha. ”Ukraina asju saab ikkagi Ukraina rääkida, Euroopa asju otsustab ainult Euroopa,” sõnas peaminister. ”Euroopa julgeoleku arhitektuuri, tulevikku, Euroopa laienemist, NATOsse kuulumist ei ole põhjust Venemaaga läbi rääkida. See on Euroopa otsustada. Oma asju otsustame ise, kindlasti ei aruta seda Putini ja teiste diktaatoritega läbi.”

Kuula pikemalt: