Poola on sisemiselt lõhenenud – suuremad lääne- ja põhjapoolsed linnad kaldumas liberaalsusele, lõuna ja ida pigem konservatiivsed. Just see väärtuskonflikt peegeldub ka presidendivalimistele eelnevas retoorikas. "See lõhe on püsinud juba aastakümneid," sõnab Toom, rõhutades, et kumbki poliitiline leer pole suutnud ühiskondlikku lõhet siluda. Valimistel on oluline roll ka ettevalmistusena 2027. aasta parlamendivalimisteks. „Valik on väärtusküsimus – kas Poola liigub edasi euroopalikul kursil või sulgub sisemiselt nagu Ungari või Slovakkia,” märgib ta.

Välispoliitiliselt on Poola roll NATO idatiival võtmetähtsusega. Kuigi sisepoliitiline vaade Euroopale võib mõningal määral erineda – eriti seoses Saksamaa ja Ukraina tulevikuga NATO-s – on kaitse- ja julgeolekupoliitika osas erakondadeülene üksmeel selge. Poola kulutab juba täna üle 4% SKT-st kaitsele ja see tase on kavas tõsta. Toomi sõnul on Poola ühiskonnas tugev arusaam, et Ukraina saatus määrab ka nende julgeolekutuleviku.