Sama loogika kandub edasi ka laiemasse julgeolekupilti. Terras hoiatab, et poliitilised arengud Euroopas, sealhulgas valimised Ungaris ja Bulgaarias, võivad küll tekitada ebakindlust, kuid ei pruugi automaatselt tähendada Euroopa ühtsuse lagunemist. Samas rõhutab ta, et Ukraina toetuse hoidmine sõltub ka sõnumitest, mida Kiiev ise saadab. „Kui ta selliseid väljaütlemisi teeb, sellega ta nõrgestab just nimelt iseennast.“ viitab ta Ukraina presidendi väljaütlemistele Balti riikide võimaliku ründamise kohta. Terrase hinnangul on oluline mõista NATO kollektiivkaitse loogikat ning vältida sõnumeid, mis võivad liitlaste toetust õõnestada.

Terras osutab, et nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa kaitsetööstus pole aastaid töötanud täisvõimsusel ning see on toonud kaasa puudujäägid kriitilistes võimekustes. Seega on sõjatööstuse võimekus ja Euroopa sõltuvus liitlastest Brüsselis ka väga keskne teema. Terrase sõnul peab Eesti koos teiste riikidega mõtlema rohkem oma tootmisvõimekuse arendamisele. „Me peame vaatama maailma, aga me peame proovima ka ise olla paremad.“ See tähendab nii relvatootmise arendamist kui ka laiemat strateegilist autonoomiat, mis muutub üha olulisemaks nii julgeoleku kui ka majanduse vaatest.

Kuula pikemalt juba Sihiku saatest.