Taani roll Euroopa julgeolekupoliitika kujundajana on tugev. Suursaadiku sõnul ei pelga Kopenhaagen ambitsioone – kaitsekulutused on juba 3,4% SKTst ning prioriteediks on ka Ukraina integreerimine Euroopa kaitsetööstusesse. Samal ajal loodetakse edasi minna sanktsioonidega Venemaa vastu ja alustada ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisi, kus oodatavad vaidlused Põhja ja Lõuna, Ida ja Lääne erinevate huvide üle on tuttav muster.

Migratsiooni ja kliimapoliitika osas on Taani kõnepruuk ja sihid selged. Sisepoliitikas rangeid hoiakuid viljelenud peaminister Frederiksen peab massimigratsiooni ohuks Euroopa igapäevaelule ning ka rohepööret käsitletakse strateegilise võimalusena Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Samas on Taanis ka sisemised heitlused Gröönimaa iseseisvuspüüdluste varjatud pingete üle, mis on üks tahk Ameerika Ühendriikidega toimuvate kaubandusvaidlustes. Teemad, millega Taani peab toime tulema samaaegselt eesistumise tehniliste ülesannetega.

„Taanlased on konstruktiivsed. Usun, et nad saavad kenasti hakkama,“ kinnitas Andre Pung, lisades, et Ukraina toetamine on endiselt üks Euroopa olulisemaid väljakutseid. Kaheksateistkümnes sanktsioonipakett ei tohi jääda viimaseks.“