Mõned juhid, näiteks Belgia peaministri asetäitja, hoiatavad avalikult, et suurenenud kaitsekulutused võivad kaasa tuua heaolukärpeid. Teised, nagu Saksamaa, ei soovi märkimisväärselt kärpida hoolekandeteenuseid, et rahastada sõjaväe suurendamist.

Kas kaitsekulutused tulevad tõepoolest hoolekande arvelt? Euroopa raadiote võrgustik Euranet Plus võttis asja uurida. Lühike vastus keerulisele küsimusele - kuigi Euroopa riigid eraldavad kaitsele tõepoolest rohkem ressursse, näib see saavutatavat peamiselt fiskaalsete paindlikkuse meetmete ja olemasolevate vahendite ümberjaotamise, mitte heaoluprogrammide kärpimise kaudu – vähemalt seni.

Kuigi hoolekande programmide otsesed kärped on haruldased, on paljud valitsused laienemist edasi lükanud, eelarveid külmutanud või kulutuste prioriteete ümber seadnud viisil, mis kaudselt mõjutab sotsiaalteenuseid.

Ajalooliselt on laiaulatuslikku sõjalist ülesehitust Euroopas rahastatud peamiselt laenude ja tõstetud maksude, mitte otseste heaolukärbete kaudu.

Viimased arvud näitavad, et EL-i liikmesriikide sõjalised kulutused kasvasid umbes 36% võrra, 240 miljardilt eurolt 326 miljardile. See on umbes 1,9% ELi SKTst. Kõik liikmesriigid peale Malta suurendasid 2024. aastal oma sõjalisi kulutusi. Saksamaa on praegu Euroopa suurim kulutaja, Poola oli suurima kasvuga 2024. aastal.

Kuigi Euroopa suurendab sõjalisi kulutusi, näitavad andmed, et sotsiaalkulud domineerivad riigieelarvetes endiselt ja kasvavad jätkuvalt kiiremini kui majandus.

Sotsiaalkulutused on kriisireaktsioonide (nt 2008. aasta krahh, COVID-19) ja pikaajalise ümberjagamise tõttu kasvanud, kuid paljud süsteemid peavad veel kohanema rahvastiku vananemisega, mis seab pensionid ja tervishoiu üha suurema pinge alla.

Siin on suured rahvuslikud erinevused. Riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Belgia pühendaval üle 25% SKTst sotsiaalvaldkonnale, mis muudab raskemaks NATO kaitsekulutuste eesmärgi täitmise. 2024. aastal kulutas Prantsusmaa veidi üle nõutud 2% SKTst kaitsele, samas kui Itaalia jäi napilt alla ja Belgia jätkas mahajäämust.

Seevastu Poola, Läti ja Eesti on võtnud teistsuguse lähenemise. Kõik kolm on järsult suurendanud sõjalisi kulutusi, säilitades samal ajal Lääne-Euroopa kolleegidega võrreldes suhteliselt tagasihoidliku sotsiaaleelarve.

Vaatamata nendele variatsioonidele, näitavad Eurostati andmed, et sotsiaalsed investeeringud on enamikus ELi liikmesriikides endiselt prioriteetsed, eriti hariduse, pensionide ja tervishoiu valdkonnas. Kuid eeldatakse, et kasvavad kaitsekulud tekitavad suureneva surve riikide eelarvetele, eriti suure võlakoormusega riikides nagu Prantsusmaa ja Itaalia.

Kaart annab ülevaate kaitsekulutustest aastal 2023: