Tsahkna rääkis ka Eesti inimeste abist – avatud on laste pommivarjendeid ning taastatud sisepõgenike majutus, mis annab konkreetset tuge rinde eest põgenenud peredele. Samal ajal on sõja hind aina nähtavam: tööjõupuudus kasvab ka tagalapiirkondades ning peaaegu igas peres on kaotusi. „Kõige stressirohkem ei ole Ukrainas käimine, vaid Brüsselis otsusteta tagasi tulemine.” märkis välisminister, rõhutades Euroopa vastutust teha senisest enam ja kiiremini.

Tsahkna kritiseeris teravalt arutelusid, mis vihjavad järeleandmistele Venemaale. Tema hinnangul tähendaks Kremli uksele koputamine surve murendamist ning oleks vastuolus Euroopa ja Eesti põhimõtetega. See puudutab ka kodumaist debatti, mis on jõudnud ukrainlasteni ja nõudnud selgitamist. „Me ei tunnusta kunagi relva jõul tehtud okupatsiooni – ei de jure ega de facto.” rõhutas Tsahkna, viidates territoriaalse terviklikkuse kesksele rollile Euroopa julgeolekus. Ta kinnitas, et Eesti välispoliitiline liin on ühtne ja muutumatu, sõltumata üksikutest avalikest mõtisklustest, sealhulgas presidendi Alar Karis väljaütlemistest.