Vseviov rõhutas, et Eesti arengukoostöö Ukrainas ei ole pelgalt abi, vaid strateegiline investeering Euroopa tulevikku ja Eesti enda huvidesse. Ülesehitusprojektid peaksid tema sõnul vastama Euroopa Liidu reeglitele, olema püsivad ja skaleeritavad, et Ukraina liiguks tegelikult lähemale ELi liikmesusele. „Ukraina ülesehitus on kahekümne esimese sajandi suurim majandusprojekt,” ütles ta. Eesti jaoks tähendab varajane kohalolek võimalust luua usaldust, saada referentse ning anda Eesti ettevõtetele ja vabaühendustele parem positsioon ajaks, mil suurem rahvusvaheline raha Ukrainasse jõuab.

Laiemalt rääkis Vseviov arengukoostööst kui kahesuunalisest suhtest. Tema sõnul ei ole tänases maailmas enam veenev seletada arengukoostööd ainult kui rikkamate riikide kohustust vaesemaid aidata. Euroopa roll maailmas sõltub järjest enam sellest, kas ta suudab pakkuda stabiilsust, õigusriiki ja ennustatavust ajal, mil rahvusvaheline kord muutub ebakindlamaks. Eesti eelis võib tema hinnangul olla kogemus riigina, mis on lühikese ajaga üles ehitanud toimiva digiriigi, haridussüsteemi ja õigusriikliku majanduskeskkonna. „See ei ole meie anname ära, vaid see on, me anname midagi ära, et saada midagi vastu,” võttis Vseviov arengukoostöö loogika kokku.