„Me reaalselt paneme Euroopana ennast Ukraina erinevate läbirääkimiste laua taha,“ rõhutas Tsahkna, viidates, et pikaajaline rahastus teeb Euroopast olulise osapoole nii sõja kui tulevase rahu tingimuste kujundamisel.

Suurim pidur seni on olnud Belgia, kelle territooriumil asub Euroclear ja millega seotuna kardab Brüssel, et ebaõnnestumise korral jääb just Belgia üksi vastutama sadade miljardite eurode ulatuses võimalike nõuete eest. Tsahkna sõnul on komisjoni värske ettepanek suunatudki sellele murele: Euroopa Liit võtaks vastutuse Belgia käest üle ning lisaks võiksid skeemiga ühineda ka teised G7 riigid ja partnerid nagu Norra, Ühendkuningriik, Jaapan ja Kanada. Tähtis on ka see, et otsust ei tehta mitte üksmeele, vaid kvalifitseeritud häälteenamusega – see piirab võimalust, et mõni riik, näiteks Ungari, kogu paketti blokeeriks. „Meie eesmärk on veenda belglased olema sellega nõus ja siis minna otsusega edasi, isegi kui mõned riigid on vastu,“ kirjeldas minister.

Komisjoni hinnangul on Euroopas kontrollitavaid Venemaa külmutatud varasid vähemalt 135 miljardit eurot, millest umbes kaks kolmandikku võiks suunata pikaajaliseks laenuks Ukrainale – see on ligi 90 miljardit eurot olukorras, kus Ukraina aastane rahavajadus on umbes 60 miljardit. See tähendaks, et vähemalt mõneks aastaks oleks tagatud nii sõjaline abi – eeskätt õhutõrje- ja muu relvastuse ostmine – kui ka Ukraina majanduse ja taristu püsimine. Tsahkna sõnul on Putinile üks suurimaid „hirmuunenägusid“ just see, et Ukraina saab kindluse, et tema rahastamine ei katke, ning samaaegselt kaob Moskval võimalus kaubelda külmutatud varade vabastamisega otse Ameerika Ühendriikide või teiste partneritega. „Peale Euroopa ei saa tegelikult keegi nende varade üle ühtegi kokkulepet teha – see panebki Euroopa tugevamasse positsiooni,“ rõhutas välisminister.