Paeti sõnul tuleb seda aspekti silmas pidada, sest see soov võib ajas suureneda. ”Hetkel ma ei näe, et selline suund oleks jõudnud riikide poliitikasse ja otsustamisse,” ütles Paet. ”Mis ei tähenda, et mõne kuu jooksul ei või see laine jällegi pöörduda.”

Üks asi, milles Euroopa pole siiani kokkuleppele jõudnud, puudutab Venemaa varade konfiskeerimist. Urmas Paet nentis, et isegi Euroopa Komisjonil puudub täielik ülevaade sellest. millised varad on erinevates Euroopa Liidu riikides külmutatud. Laias laastus jagunevad need kaheks. ”On Venemaa keskpanga reservid, mis kuuluvad Vene riigile ja teiseks siis eravalduses olnud varad, peamiselt oligarhide igasuguseid asju,” kirjeldas ta.

”Osa riike on väga ettevaatlikud sellega edasi liikumises, sest esiteks on Euroopa Liidu riigid õigusriigid”, rääkis Paet. ”Ollakse kõhklevad, kas just nende riiklike varade konfiskeerimiseks on adekvaatne õiguslik alus. Teisalt on osa riike konfiskeerinud pärast külmutamist eravara oligarhidelt ja praeguseks on liikmesriikides kümneid kohtuasju, kus nende varade omanikud on läinud kohtusse seda vaidlustama. Millal ja kuidas need kohtuasjad lõpevad, on keeruline ennustada.”

Juttu tuli ka sellest, kes on need saadikud, kes Venemaad puudutavatel Euroopa Parlamendi hääletustel hääletavad otsuste vastu või siis jätavad hääletamata. Urmas Paeti sõnul on tegu Euroopa poliitilise spektri äärmustega, nii vasak- kui paremäärmus. ”Enamik praegusi või endisi kommuniste erinevatest Euroopa riikidest hääletab vastu otsustele, mis kuidagi Venemad kritiseerivad,” tõdes ta.

Veel puudutati intervjuus ka võimalikku relvastuse saadavust. Paeti hinnangul tehased töötavad ja relvapuudust ei tohiks olla. ”Täna on see suuresti poliitilise tahte küsimus, kas ja millises mahus Ukrainale relvaabi anda,” lisas ta.

Kuula pikemalt intervjuud saatest ”Sihik”: